Kaks erinevat nähtust Interneti varasemast ajaloost.

Antud postituses kirjeldan ma kaht erinevat nähtust/tehnoloogiat Interneti varasemast ajaloost (enne veebi tulekut ehk aastat 1991) - üht, mis on tänasele netikasutajale on väga tuttav nähtus (s.t. tuleb sealtmaalt tänasesse välja) ja teist, mis on tänaseks juba kadunud (asendunud uuema tehnoloogiaga).

Internet on suhtelist noor nähtus. Need inimesed, kes on seisnud interneti loomise alguses jälgivad veel selle arenemist. Päris alguses eksisteeris ainult üks võrk - ARPANET, põhiplobleemiks tollajal oli leida viis, kuidas võrgusolevad arvutid saaksid omavahel suhelda. Esimeseks protokolliks, mis reguleeris võrgustikku sai NCP (Network Control Program). Seda esitati detsembris 1970. Protikolli arenemisega tegeles üks meeskond NWG (Network Working Group), esimehega Steve Crocker. NCP standardiseeris ARPANET liidese, mis lihtsustas võrgu tekkimist arvutite vahel. Sai võimalikuks liituda erinavatele DARPA veebidele võrguga. [1] Ühe aasta jooksul liitused järgmised veebid:

• Bolt Baranek and Newman
• Carnegie Mellon University
• Case Western Reserve University
• Harvard University
• Lincoln Laboratories
• Massachusetts Institute of Technology
• NASA at AMES
• RAND Corporation
• Stanford Research Institute
• Stanford University
• System Development Corporation
• University of California at Los Angeles
• University of California of Santa Barbara
• University of Illinois at Urbana
• University of UTAH

Internet arenes ja ilmusid uued võrgud. NCP protokoll ei võimaldanud arvutite suhtlemist ARPANET võrgu väljaspool. Suureks miinuseks oli ka vigade tuvastamise mehhanismi puudus. Protokolli töö rikkus, kui mõned paketid kadusid võrgus. Uueks protokolli versiooniks sain meile tuttav TCP/IP protokoll, mis vastas avatud arhitektuuriga võrgustiku nõuetele. Ülemineku plaan oli koostatud novembris 1981 ja selle plaani järgi jaanuariks 1983 kõik arvutid pidid kasutama TCP/IP protokolli. [2]

Mõned panustavad arengu protsessi, mõned aga otsivad võimalikke nõrkasid kohti. Nii 2. novembril 1988 nägi internet esimest nähtust, mis on meile praegu hästi tuntud. Tegemist oli programmiga, mis levis ja paljunes arvutivõrgus iseseisvalt. UNIX-süsteemi turvaauke ära kasutanud uss võttis üle kontrolli 6000 arvutit. Sellel ajal internetis oli vaid 60000 arvutit. [3] Ussprogrammi tekitatud kahjuks hinnati 98 miljonit dollarit. Programmi autoriks oli Robert Morris, kes ise nimetas oma programmi "ussiks" ja tänapäeval selle nähtuse nimeks on "Morrisi uss". 

Noppeid IT ajaloost - IT-lahendused, millest asja ei saanud

Nagu ka muudes tehnoloogia valdkondades, tuleb iga edukalt läbi löönud IT-lahenduse kohta mitu lootustandvat ja huvitavat mõtet, millest aga asja ei saanud (kas ei realiseerunud või ei suutnud turul piisavalt hästi toime tulla). Allpool on toodud mõned neist:

Google Wave – Google Wave projekt oli välja mõeldud kui eksperimentaalne ja universaalne suhtlemisvahend, mis töötas veebibrouseris ja võimaldas kõik elektroonilise personaalse suhtlemise liigid kokku siduda ja ühtselt hallata. Lisaks tavapärasele suhtlemisele sai Wave kasutada koostöövahendina. [1] Ta võimaldas jagada pilte ja muid meedia faile reaalajas; õigekirja kontrollimine toimus kontekstipõhiselt. Ja seda võimekat ja lootustandvat projekti tutvustati publikule Google I/O konverentsil maikuus 2009 [2], kuid juba augustis 2010 ametlikus Google blogis teavitati, et Wave enam ei eksisteeri kui iseseisev projekt. [3]

Põhjused, miks ei osutunud see toode edukaks olid üsna triviaalsed: kasutajaliides (interface) oli väga keeruline, liigsed nupud ja igasugused lisanipid segasid pildi tajumust. Wave kombineeris ennast siiamaani edukalt eksisteerivaid programme, nii et tõelist vajadust selles programmis polnudki. [4]

Google Glass – Google Glass oli esimest korda tutvustatud aastas 2012. Elektroonilised prillid annavad kasutajale juurdepääsu kaartidele ning emailidele, samas nad võimaldavad teha pilte ja salvestada videot. Nutiklaaside Explorer Editioni variant oli arendajatele müügiks USAs hinnaga 1500$. [5] Lubatud "märgatavalt odavama" hinda tavakasutajatele aastaks 2014 ei tulnud. [6] Kahjuks, projekt ei olnud väga edukas ja toode ei saanud populaarseks tavatarbijate seas. Paljud inimesed nutiprillide tootesse oma usu kaotanud. Sisseehitatud kaamera, protsessor ning pisike arvutiekraan pole nende ootustele vastanud.

Bitcoin – Bitcoin on e-raha, mis loodud 2008. aastal. Erinevalt teistest rahaühikutest Bitcoin ei allu keskse organisatsiooni alla ja töötab ta P2P võrgustikus, ehk liigub otse inimeselt inimesele ning ei tee vahepeatust pangas. [7] See takistab bitimüntide väärtusega manipuleerimist, samas ka inflatsiooni tekitamist. Nii ole deklareeritud programmi tekitamisel.

Nüüd aga esialgne idee on kaotanud oma võimu. Jaanuaris 2016 Mike Hearn kirjutab oma blogis "Bitcoin on ebaõnnestunud" [8]. Ta väidab, et krüptograafiline raha ei ole enam detsentraliseeritud süsteem, vaid seda juhitakse väikese grupi poolt. Samas võib leida artikleid, kus püüjakse seletada, et juhtimine ja detsentraliseeritus saavad eksisteerida samaaegselt [9]. Kahjuks mina usun, et kontroll võidab see kord ja Bitcoin muutub tavaliseks maksmisviisiks, mida kinnitavad ka mitmed artiklid Delfis. [10], [11]