Neljanda nädala teemas
püüan ma kirjutada arvustuse raporti kohta, mis oli koostatud aastas 2004 Soome
parlamendile kuulsa tegelase poolt doktor Pekka Himanen nimetusega "Challenges of the global
information society"[1]. Tema tõstis väga
olulise teema: infotehnoloogia arenguga kaasnevate probleemide vaatlemine.
Raportis on kirjeldatud
võimalikud ja alternatiivsed stsenaariumid ühiskonnale, mis areneb koos
infotehnoloogia arenguga järgmiste aastate jooksul. Põhiliseks ideeks on see,
et informatiivne ühiskond on loominguline ühiskond, mis töötab koostoimes;
võrgustiku organisatsioon ja kasv põhineb innovatiivsete tegevuste peal.
Infotehnoloogia esimene
arengufaas, Himaneni sõnul, puudutab eelkõige kultuuri, ehk muusikat, TV,
filmi, arvutimänge, disaini, kirjandus, õppematerjale. Toimub selle valdkonna
digitaliseerimine. Järgmises faasis infotehnoloogia haarab ka bio-, geeni- ning
meditsiinitehnoloogiat, eriti selle tõttu, et meil toimud ühiskonna vananemine.
Oma kogemusest saan väita, et tõepoolest bio-, geeni- ja meditsiinitehnoloogia on
infotehnoloogiast suures sõltuvuses või õigemini öeldes kasulikus koostoimes.
Teadusest ilma infotehnoloogiata enam ei saa ette kujutada: erinevate geenide
järjestused või biomolekulide struktuurid ja koostis on kättesaadavad teatud
andmebaasidest, mis soodustab teaduse kiiret arengut. Meditsiinis on patsientide
andmed kogutakse samamoodi spetsiaalsetesse andmebaasidesse, kust arstid saavad
infot ja see aitab patsientide tervise õiget jälgitavust.
Himaneni raportis vaadetakse
ühiskonna arengut ka üldisemalt, ehk vananemise probleemi, kvalifitseeritud
tööjõu meelitamist, vaese ja rikka ühiskonnakihi jaotamist, urbaniseerumist,
ehk kõik need probleemid, mis on igavesti aktuaalsed.
Autor esineb tervisliku
ühiskonna eest ja pakub variandid kuidas saab seda saavutada. Liiga suur
koormus ja püsiv stress töö juures soodustab tervise halvenemist ja sügavat
väsimust, mis kõigepealt teeb kahju inimesele ning peale seda töö kvaliteedile.
Selle olukorra vältimiseks tuleb tööandjal pakkuda töötajatele rohkem vabadust
ja paindlikust, soodustada inimese aktiivsust. Tänases päevas on see täitsa
olemas, ehk paljudes töökohtades makstakse kasvõi osa spordipakettidest. Rääkides
firmast, kus ma töötan, siis siin püütakse anda võimalust töötajatele valida,
mis tööd nad soovivad teha sõltumata sinu haridusest. Usun, et tulevik on
niisuguste firmade ees.
Minnes tagasi raporti
juurde, Himanen kirjeldab kolm globaalset arengumudelit: Sillicon Valley mudel
(Ameerikas eksisteeriv), Singapuri mudel (Aasia riikide omane) ning Soome mudel
Euroopa riikides töötav süsteem, kus suureks probleemiks ongi ühiskonna
vananemine. Positiivse arengusuuna liikumiseks tuleb olla proaktiivne, ehk
ennetada erinevate stsenaariumite tagajärge.
Kokkuvõttes, infoühiskonna
arenguseks tuleb ühiskonna enda arendada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar